VHF RAADIOJAAM- ICOM IC-M605EURO

Eesti õigusruumis on meresagedustel raadioga ühendusse astumine lubatud juhul, kui on läbitud vastavad kursused ja saadud piirangutega meresideoperaatori (Restricted Operator's Certificate), raadiosideoperaatori (General Operator's Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistus (Short Range Certificate) tunnistus.

NB! ERANDIKS ON VÄLTIMATU ABI VAJADUS. ABI VÕIB KUTSUDA IGAÜKS!

Merel kasutataval raadiojaamal peab olema raadioseadme kasutusluba (veesõiduki raadioluba), mis annab õiguse kasutada meresidesagedusi seadusega määratud tingimustel. Lubasid väljastab Tehnilise Järelevalve Amet, taotluse leiab siit. Igal Tehnilise Järelevalve Ametis registreeritud raadiojaamaga veesõidukil on oma üheksanumbriline kood. Kindlaks määratud meresagedustel saab kuulata eelkõige ilma- ja navigatsioonihoiatusi. Raadioside operaatori tunnistuse omanik võib teiste aluste, kaldajaamade ja sadamatega ühendust võtta. Hädaolukorras võib meresidet kasutada ka siis, kui raadio kasutajal ei ole operaatori tunnistust.

Käsiraadiojaama võimsus tohib olla maksimaalselt 5  W. Sadamates peab võimsus olema 1 W - võimsus on menüüst valitav.
Mereside on rahvusvaheline. Peamine hädaabi kutsungite ja eelteadete edastamise kanal on 16 (156,800 MHz). See on avatud kõikidele kaldajaamadele ja alustele (pidev raadiovaht), info iseloomust tulenevalt suunatakse side edasi teisele töökanalile. Kanal 69 on riigilaevastiku töökanal ning mõeldud ka piirivalvega ning operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskusega suhtlemiseks. Väikelaevnike jaoks on nii meil kui naaberriikides kanalid 72 ja 77, aga ka L1 (155,500 MHz) ja L2 (155,525 MHz).

DSC on digitaalne selektiivne väljakutse aparaat, mis on uuematele raadiojaamadele sisse ehitatud. Selle andmeedastus toimub kanalil 70, info jõuab kõigi sagedusalas olijateni. Hädanupu (DSC või DISTRESS) vajutamisel saadetakse andmeedastusena hädateade, mille võtavad kõik levialas olevad DSC raadiojaamad automaatselt vastu.

Raadiosides on hädasignaaliks MAYDAY, mille järel antakse hädateade, mis edastatakse suuliselt raadiotelefoniga. Mayday väljakutsel on absoluutne sageduse või kanalikasutuse eesõigus iga teise sideseansi suhtes.
Õnnetusjuhtumist või hädaolukorrast teata Piirivalveameti operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskust raadio teel 16. kanalil. 16. kanali kasutamisel tuleb arvestada vaikuseminutitega: iga täis- ja pooltund peetakse 3 minutit eetris vaikust. Nendel aegadel ei minda eetrisse madala tähtsusega info vahetamiseks.

Kanalil 70 toimuvad GMDSS nõuetele vastavad automaatsed merehädasignaalide edastamised ja sidesse väljakutsed DSC (digital selective calling) abil.

Kanalil 16 jätkuvad merehädasignaalide edastamised ja sidesse väljakutsed operaatori vahendusel laevadega, mis ei oma uut sideaparatuuri. Edaspidi on sama kanal kasutatav ka meresõidu ohutusega seonduva teabe edastamiseks ja sideks päästetöödel.

Kanal 69 on ettenähtud riigilaevastiku töökanaliks.

Kanalitel 1; 3; 5; 7; 20; 26; 27 (dupleksside töökanalid), edastab Tallinna Raadio meresidevõrgus ilma-, tormi-, jää- ja navigatsiooniteateid ning hoiatusi. Vastav eelteade antakse kanalil 16.

Sadamates jälgitavate merekanalite nimekirja leiad SIIT

VaaTA meie raadiosaatjate valikut siit

VHF (Very High Frequency) raadiod on mõeldud kahesuunaliseks sideks merel ja on tööraadiusega 5 kuni 30 miili (8 – 50 km.). VHF raadiod on oluline ohutusvarustus pardal ja on kiireim ja usaldusväärseim ohust teavitamise süsteem. Rannikualadel ja sisevetel on VHF raadio heaks ja kiireks suhtlemiseks nii päästejaamade, sadamate kui ka teiste alustega.

Kuidas toimib ?

Otsenähtavusega signaal: erinevalt lühi- ja pikalaine raadiotest saab VHF raadio teel edastada ja vastuvõtta ainult otsenähtavuses olevaid signaale. Mäed, maakera kumerus või miski muu, mis blokeerib nähtavuse sirgjooneliselt, blokeerib ka VHF signaali (kuigi raadiolainetel on võime "väänduda" ümber objektide).
VHF raadiod saavad kuulata ainult tugevaimat signaali. See tähendab, et kui mitu VHF raadiot edastab samaaegselt midagi samal sagedusel, siis kuulete ainult seda, mida saadab tugevama signaaliga saatja.

VHF KÄSIJAAMAD

Peamised funktsioonid

Iseseisvus: kui elektriga alusel midagi juhtub siis käsijaam omab iseseisvat antenni ja akut, et õnnetusest teada anda. Seega saad seda igas olukorras kasutada.

Kaasaskantavus: käsijaama saad kasutada ja abi kutsuda, kui oled alusest ja põhi VHF raadiost eemal. Samuti saad ühendust võtta oma alusega, kui oled „jullas,“ jalutamas või kalal.

Kas soovid, et käsijaam ujuks ?

Kui käsijaam kukub vette või saab veekahjustusi, siis sa ei soovi ju minna poodi uut jaama ostma? Jah, osad jaamad on veekindlad, kuid kahjuks on neil ka nõrgemad akud, seega kui soovid ujuvat käsijaama tuleb järele anda aku kestvuses.
Osadel jaamadel on ka n.ö. Float and Flash funktsioon, mis tähendab et vette kukkudes keerab jaam automaatselt ekraani ülespoole ja tuled hakkavad vilkuma.

Kui kaua kestab aku ?

Käsijaamad omavad reeglina akut, mis kestab 7 kuni 20 tundi. Käsijaama suurusest oleneb, kui võimas aku sinna mahub. Samuti sõltub aku kestvus sellest, kas jaam töötab rohkem 5W või 1W (sadamas) väljundvõimsusel. Aku kestvust mõjutab ka jaama GPS funktsioon. Reeglina on ujuvad käsijaamad väiksema akuga (kergemad), selle tõttu kestab aku ka vähem. Tavaliselt kestab käsijaam terve nädalavahetuse ilma laadimiseta, kui mittevajamise ajaks ta välja lülitada.

Kas vajad GPS vastuvõtjat ja DSC funktsiooni ?

Paljud käsijaamad omavad sisseehitatud GPS funktsiooni ja DSC (Digital Selective Calling) omadust. Nende VHF kombi seadmetega on Teil võimalik ühendada GPS plotter ning saata ka hädakutsungit (hoides all punast DISTRESS nuppu). Selliste käsiseadmetega lähevad koheselt Teie koordinaadid merevalvekeskusele ja päästjad teavad Teie nime (Vajalik MMSI registreerimine TJK-s) ja asukohta. Samuti on võimalik saata oma koordinaate teistele alustel kui olete jaama registreerinud personaalse MMSI numbriga.  

Kas käsijaamal on VÕI saab ühendada lisaseadmeid ?

Paljude kallimate käsijaamadega saab ühendada erinevaid lisaseadmeid. Need pole alati komplektis ja tuleb eraldi soetada. Vahel pole samal tootjal vajalikku lisaseadet, kuid sobivad ka kolmandate tootjate lisad.

Laadijad: et käsijaam oleks pidevalt laetud, tuleks eelistada n.ö. „pane pesasse“ tüüpi laadijaid. On kahte tüüpi laadijaid: aeglased laadijad, mis laevad seadme aku täis 9-15 tunniga ja kiirlaadijad, mis saavad laadimisega hakkama 2,5 tunni või vähema ajaga. Kiirlaadijad omavad vastavaid pingeregulaatoreid ja sensoreid, mis peale täislaadimist ennast välja lülitavad. Parim oleks omada mõlemat ning, et  laadimispesad omaks võimalusel nii 12V kui ka 220V toidet. Näiteks: COBRA MARINE MR HH350

Alkaline patareidega käsijaama toitmine on hea ja soodus võimalus, sest kui laadimisalust või voolu pole käepärast võivad just patareid osutuda sinu elupäästjaks. Patareid omavad veel 90% oma mahust, kui neid säilitada 1-2 aastat  20°C juures. Võimalusel valige käsijaam, mida on võimalik ka patareidega toita.

Antenniliides annab võimaluse ühendada käsijaam aluse VHF antenni süsteemiga. See annab tunduvalt parema signaalitugevuse nii ekstreemsetes oludes, kui ka tavakasutusel. Erinevad tootjad pakuvad erinevaid ühendusi. Enne ostu veendu, kas välise antenni ühenduspesa sobib sinu süsteemiga, kui mitte, siis uuri üleminekute võimalusi. Reeglina on kasutusel üleminekud kas BNC või PL259 tüüpi ühendustele.
Mõnedel käsijaamadel on kaasas või on võimalik ühendada peakomplekt, mis annab võimaluse suhelda ilma PTT nuppu vajutamata. 

Millised on levi ja võimsuse piirangud ?

Käsiraadiojaama võimsus tohib olla maksimaalselt 5 W. Sadamates peab võimsus olema 1 W - võimsus on menüüst valitav. Reeglina on statsionaarsed mereraadiod 25 W võimsusega. Rohkem kui võimsus määrab signaalitugevuse välise antenni olemasolu, selle kõrgus ja antenni võimendus (gain). 5W saatja võimsusega käsijaam levib 1,5 m kõrgusel veepinnast umbes 3-8 miili võrreldes 25 W võimsusega  statsionaarse jaamaga mis levib 15 – 50 miili olenevalt antennist ja selle kõrgusest merepinnast.

Statsionaarsed VHF jaamad

Maksimaalne võimsus on statsionaarsetel VHF jaamadel piiratud 25 W. Kõikidel jaamadel on võimalus ümberlülitada 1W võimsusele. Sadamates peab võimsus olema 1 W.

Antenn on oluline lisa, et suurendada oma VHF raadio levipiirkonda. Paigaldage antenn võimalikult kõrgele. Purjekatel masti otsa ning kaatritel kajutilae või „targa kaare“ kõrgeimasse punkti. Kaatritel kasutage 6 või 9 dB antenni, purjekatel soovitavalt 3 dB antenni. Võimalusel kasutage antenni kinnitusega kaasas olevat originaalkaablit, kui kaabli pikkusest ei piisa, siis kasutage võimalikult väikeste kadudega antennikaablit. Ühendused peavad olema vee- ja niiskuskindlad.

Voolutarbivus: statsionaarsed jaamad saavad oma voolu aluse üldisest vooluringist, reeglina on see 12 V. Erandiks on suured laevad, millel kasutatakse ka 220 V VHF raadioid. 25 W seades kasutab jaam signaali vastuvõtmiseks ~ 0,5 A  ja saatmiseks ~ 5 A. Kui vool peaks alusel kaduma, siis soovitav oleks omada tagavaraks VHF käsijaama.

DSC (digitaal-selektiivne väljakutse) funktsioon

Kõik statsionaarsed VHF jaamad omavad DSC funktsiooni. Tegemist on rahvusvahelise standardiga ohutuse tagamiseks laevadel. Digitaal-selektiivne väljakutse, funktsioon, mille abil on võimalik väljakutsuda ühte (laeva või kalda) jaama, jaamade gruppi või kõiki jaamu (sealhulgas kaldajaamu, nt JRCC Tallinn, Tallinn VTS jm).

Olulisem DSC funktsioon on hädaväljakutse. Ühe nupuvajutusega saadab VHF raadio automaatselt välja digitaalse hädakutsungi (Mayday) kanalil 70. Selle signaali saavad kõik levipiirkonnas olevad laevad ja päästejaamad. Edastatakse laeva MMSI number ja asukoha koordinaadid, võimalusel ka hädaolukorra iseloom (tulekahju, madalikule sõit, MOB vms). Peale teate saatmist lülitub VHF raadio automaatselt 16. kanalile, et saaksite päästjatega suhelda.

Kõik statsionaarsed VFH jaamad, mis on valmistatud peale 2011 aastat on D-klassi raadiod. See tähendab, et need omavad sisseehitatud funktsiooni valvata taustal DSC digitaalseid signaale 70 kanalil, samuti säilitatakse mingi aeg seadme mälus teiste laevade MMSI numbreid. See funktsioon ei sega kuulata eetrit mõnel teisel kanalil. Vanemad raadiod ei pruugi seda funktsiooni omada ja kuulates mõnda teist kanalit võib digitaalne 70. kanali DSC teade kaduma minna.

Teine töökoht ?

Paljud statsionaarsed VHF jaamad omavad lisatöökoha võimalust. Lisatöökoht võimaldab Teil olenevalt tootjast kuulata eetrit, rääkida eetrisse, vahetada kanaleid, seada helitugevust jne. See on ideaalne vahend nii purjekatel (cocpitis) kui suurematel kaatritel (Flybridge) kasutada olemasolevat jaama, et mitte soetada alusele kahte või enamat statsionaarset VHF seadet. Samas on lisatöökoha võimsus 25 W mitte 5 W nagu käsijaamadel ning kasutusel on ka väline antenn.

Erinevad kasutusliidesed

Juhtmevaba kaugjuhtimine: paljud uuemat tüüpi ja kallimad jaamad on varustatud võimalusega ühendada juhtmevaba kaugjuhtimine. Selle abil on võimalik teostada samasid funktsioone nagu peajaamaga.

Multifunktsionaalsed pöördnupud: paljudel jaamadel on kasutusel multifunktsionaalsed pöördnupud, st. sama nupp omab erinevaid funktsioone. Vajutades valid funktsiooni, pöörates muudad parameetreid.

Üles-alla nupud on enamusel jaamadel kasutusel. Nendega on võimalik valida kanaleid või kasutada muid funktsioone. Paljudel jaamadel on kanalite valimisnupud mikrofoni küljes. Samuti on paljudel jaamadel eraldi 16. kanali valimisnupp, see võimaldab kiiresti valida 16. kanalit.

Müra eemaldus funktsioon: paljudel statsionaarsetel -ja käsijaamadel on olemas taustamüra eemaldamise funktsioon. See on hea omadus kui masina- või tuulekohin segab eetrisse rääkimist.

Lisa valjuhääldi ühendamine on enamusel statsionaarsetel VHF jaamadel olemas, parendab oluliselt eetri kuulamist, võimalusel paigaldage eetri kuulamiseks kindlasti eraldi kõlar.

Skaneerimise funktsioon

Reaalselt on kõikidel statsionaarsetel jaamadel kanalite skaneerimise funktsioon olemas, ühtedel töötab ta paremini kui teistel. Enne soetamist uuri kindlasti selle funktsiooni tööpõhimõtet.

DualWatch või TriWatch: peaaegu kõikidel statsionaarsetel jaamadel on see funktsioon olemas, odavamatel ainult Dual-, kallimatel ka TriWatch. Kui DualWatch skaneerib taustal kanaleid 16 ja 70, siis TriWach lisab taustal skaneeritavate kanalite nimekirja ka 9. kanali. Samas paljudes piirkondades on 9. kanalil eeter kalurite kasutuses ja sellisel juhul saab vajadusel TriWatch väljalülitada.

Tag Scan on võimalus lisada ise kanalite numbreid, mida jälgida, paljudel statsionaarsetel jaamadel on see võimalus olemas.

VaaTA meie raadiosaatjate valikut siit