NAVIGATSIOONITULI- CLASSIC, KOMBINEERITUD, R/V, 100 cm

Tuled on merel nõutud vastavalt Laevakokkupõrgete vältimise eeskirjale LKVE-72. Üldjuhul on ehitaja paadi või purjelaeva varustanud vastavate käigutuledega (pardatuled, ahtrituli ja topituli või alla 12-meetristel ringtuli). Väikelaevajuhil tuleb jälgida, et olukorrale vastavad tuled on sisse lülitatud. Navigatsioonitulesid nimetatakse sageli ka käigutuledeks.

Peamised reeglid:

1. Üle 7-meetrisel purjelaeval käigus kasutatakse üldjuhul pardatulesid ja ahtrituld. Tavalisest laevast eristamiseks on lubatud kanda ka punast ja rohelist ringtuld masti tipus (paigutatud teineteise suhtes vertikaalselt, punane ülal). Üle 7-meetrise purjelaeva lisamärgid sõltuvad sellest, kas edasiliikumiseks kasutatakse lisaks mootorit või mitte. Kui käigus olles kasutatakse jõuajamit, olenemata sellest, kas puri on üleval või mitte, on öösel mastis topituli ja päeval tipuga alla suunatud koonus (sel juhul ei ole lahknemisel purjelaeva õigusi).

2. Sõudepaat võib kanda purjelaevade jaoks ettenähtud tulesid. Kui sõudepaadil või alla 7-meetrisel purjelaeval ei ole võimalik eelpool nimetatud käigutulesid kanda, peab näitamiseks valmis olema taskulamp või valge tulega latern.

3. Alla 7-meetrisel mootoriga laeval käigus, mille suurim kiirus ei ületa 7 sõlme, piisab käigutulede asemel ühest ringtulest masti tipus, võimalusel lisaks pardatuled.

4. Jõuajamiga laeval pikkusega 12 meetrit või enam, kuid alla 20 meetri peab topitule kõrgus reelingulatist olema vähemalt 2,5 m. Alla 12-meetrisel jõuajamiga laeval võib kõige ülemine tuli olla madalamal kui 2,5 m, kuid pardatulede olemasolul peab topituli või ringtuli olema neist vähemalt 1 m kõrgusel.

5. Ankrus seisev väikelaev peab nähtavaimas kohas kandma valget ringtuld või kera. Alla 7-meetri pikkune laev, mis on ankrus väljaspool kitsust, veeteed, ankruala või ei ole eelkirjeldatud alade lähedal või on väljaspool ala, kus tavaliselt sõidavad teised laevad, ei ole kohustatud kandma ankrutulesid või -märki.

• Topituli – laeva pikitasandil paiknev valge tuli, mis valgustab katkematult ettepoole ja osaliselt külgedele. ( 225°)
• Pardatuled – roheline tuli paremas pardas ja punane tuli vasakus pardas, mis mõlemad valgustavad katkematult ettepoole ja osaliselt omapoolsele küljele. (112.5°)
• Ahtrituli – laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis valgustab tahapoole ja osaliselt külgedele. (135°)   
• Ringtuli – tuli, mis valgustab katkematult 360° horisondikaart. ( 360°)

Alla 12-meetrised laevad ei pea kandma (v.a. allveetöid tegev laev) lisatulesid ega märke olukordades, kus laev on piiratud juhitavusega (piisab käigutuledest), laev on kaotanud juhitavuse (piisab käigutuledest) või on madalikul (süüdatud ankrutuli).

LED tehnoloogia

LED (lüh. ingl. k. “Light Emitting Diode”) on valgust välja kiirgav diood. Viimastel aastatel on LED tehnoloogia jõudsalt arenenud ja hetkel ei ole enam ühtegi põhjust, miks mitte kasutada LED valgusteid. Hetkel on täielikult võimalik vahetada välja nii hõõglambid kui säästulambid LED lampide ja valgustite vastu. LED valgustust on saada nii sise- kui ka välisvalgustuseks. LED tehnoloogia on kiiresti arenev ja on ainult aja küsimus, kui enamik valgusteid on LED tehnoloogia baasil.

LEDi eelised:

Efektiivsus – LED toodab rohkem valgust(luumen) vati kohta kui säästupirn ja hõõgniitpirn. Kvaliteetne LED toodab üle 100lm/W, säästupirn kuni 60-70lm/W ja hõõglamp ainult 14-16lm/W kohta. Seega toodab LED sama energia juures pea 10 korda rohkem valgust kui hõõgpirn.

Valgusvärvus – LED annab erinevat värvi valgust ilma spetsiaalset filtrit kasutamata. LED-lampe toodetakse kõikvõimalikes värvides - soe valge (2700 K kuni 3500 K), puhas valge (5000 K kuni 6500 K), külm valge (kuni 8000 K), kollane, oranž, punane, helesinine, sinine, roheline; värvifiltreid ei kasutata. See võimaldab kasutada LED-tulesid dekoratiivvalgustuses.

Sisse- ja väljalülitamine – LED süttib väga kiiresti ja heledus saavutatakse mikrosekunditega. LEDid on ideaalsed kasutamiseks kohtades, kus on vaja valgust tihti sisse ja välja lülitada. Nii säästupirnide kui päevavalguslampide eluiga mõjutab sisse-välja lülitamiste arv, LEDile lülituskordade arv ei mõju.

Külm valgusallikas – Erinevalt teistest valgusallikatest eraldub LEDi põlemisel väga vähe soojust, mistõttu saab neid kasutada soojustundlikes kohtades.

Pikk eluiga – LEDidel on pikk kasutus­iga, hinnanguliselt 50 000 – 75 000 tundi kasulikku tööaega. Päevavalguslampide tööiga on 10 000 – 15 000 tundi. Säästulampid eluiga on 4000-5000 tundi ja hõõgniitpirnidel 1000 tundi.

Hämardatavad - Asendades naatriumlambid või metallhaliid lambid LED lampidega on võimalus ka valgust hämardada.

Põrutuskindlus – LED koosneb tahketest komponentidest, mistõttu ta on vastupidavam kui hõõgniit, mis ei talu põrutusi. LED pirni konstruktsioon on tugevam võrreldes hapra säästupirni omaga.

Fookus – LEDi jäik kuju võimaldab valgusvihku suunata. Päevavalguslambil ja hõõgniitpirnil on vaja välist reflektorit valgusvihu suunamiseks.

Keskkonnasäästlikkus – LED ei sisalda mürgiseid elavhõbeda aure ega muid mürgiseid aineid. Lisaks ei kiirga LEDid ultraviolett- ega infrapunakiirgust. Võrreldes tavaliste lampidega vähendavad LED valgustid CO2 emissiooni 75-80% võrra ning ei kiirga palju soojust.

Valik LED navigatsiooni tulesid