VHF ANTENNI ALUS, PACIFIC, PRO-RANGE, REGULEERITAV

Antenn on seade raadiolainete efektiivseks kiirgamiseks või vastuvõtmiseks. Selle ülesandeks on kas kiirata või koguda energiat. Sõltuvalt sellest nimetatakse seda kas saate- või vastuvõtuantenniks.
VHF raadioside oluline osa on antenn ja selle paigaldus, samuti peab teadma, millised ja miks nad sellised on. Korralik antenn ja korrektne paigaldus aitavad parandada oluliselt suhtlust kaldajaamade ja teiste meresõitjatega. Antenni peamine eesmärk on raadio toodetud võimsuse efektiivne edasikandmine õiges suunas. Antenn peab olema suletud  ilmastikukindlasse kesta ja vastupidama ka tormisel merel.

Peamised näitajad:

Antenni kasutegur: antenni kasutegur (efficiency) näitab kui suure osa antennini jõudnud energiast edastab antenn teisele keskkonnale. Lihtsamalt öelduna – kasutegur näitab, kui suure osa saateantennini jõudnud võimsusest kiirgab antenn vabasse ruumi. Mida suurem on kasutegur seda paremini toimib antenn tormisel merel. Alati ei ole parem võimendus (gain) hea. Parema võimenduse puhul levib küll signaal kaugemale, kuid lainetes rulludes ei pruugi see jõuda vastuvõtjani. Seega on soovitatav purjeka masti paigaldada 3dB antenn.
 

Võimendus (gain): antenni võimendus avaldub antenni suunateguri ja kasuteguri korrutisena. Tegemist on suhtelise suurusega kuna suunategur on suhteline suurus ja kasuteguril ühik puudub. Suunategur on antud tavaliselt isotroopse kiirguri suhtes ja seega tähistab ka võimendusantenni võimendust võrreldes isotroopse kiirguriga. Tavaliselt esitatakse võimendust  detsibellides (dB) ning selleks, et näidata, et võimendust arvestatakse isotroopse kiirgaja suhtes lisatakse juurde i-täht – saadakse lühend dBi.
Sisendtakistus (input impedance): antenni sisendtakistus on takistus, mida antenn avaldab oma sisendahelale. See on kompleksne suurus, sest koosneb nii aktiiv- kui ka reaktiivosast ning sõltub sagedusest. Selleks, et antenn kiirgaks maksimaalse võimsusega, peab antenn olema sisendahelaga sobitatud – antenni aktiivtakistus peab võrduma sisendahela aktiivtakistusega ning reaktiivtakistused peavad teineteist kompenseerima. Enamikul juhtudest sisendahela reaktiivtakistus on töösagedusel null, seega peab ka antenni sisendtakistus olema vaid aktiivse iseloomuga.
Elemendid antenni sees: kolm peamist elektrilist elementi -  koaksiaalkaabli ribad, need ühendavad vasest antenniosi (radiaatoreid), lisaks veel vasest ja messingist antenniosad, mis kõik kokku annavad nõutud tulemuse. Kõik need on õrnad osad mida peab kaitsma väliste mõjude eest, selleks on nad valatud omakorda plastikusse.

Milline antenn mis kaugusel toimib?

Mereraadiote võimsus on piiratud 25W. Käsiraadiojaama võimsus tohib olla maksimaalselt 5W. Sadamates peab võimsus olema 1W. Võimsus on menüüst valitav. VHF raadiod töötavad otsenähtavuse printsiibil, seega nad eriti horisondi taha ei levi.
Antenni pikkus on ainus faktor millega saad signaali levi parendada. See tähendab, et mida pikem antenn ja kõrgemal ta on, seda kaugemale levib.
Antenni võimsus (gain) on samuti oluline. Kui 2 võrdset VHF seadet on ühendatud erineva võimsusega antennidega, siis kindlasti levib võimsama antenniga signaal paremini.

VaaDAKE meie antennivalikut siit