Kompass on suuna määramise vahendiks visuaalsete orientiiride ja meremärkide puudumisel ning tõhusaks abiks udu või pimeduse korral. Tuleb meeles pidada, et kompassinõel ei näita tõelise meridiaani suunda. Magnet‑ kompassi näidule avaldab mõju Maa magnetismist põhjustatud magnetkalle e magnetdeklinatsioon (variatsioon) ja laeva raudosadest põhjustatud magnethälve e. deviatsioon. Magnetkalde väärtuse ja selle aastase muutuse saame kaardilt. Magnethälbe määramiseks tuleb koostada hälbetabel. Juhiseid tabeli koostamiseks leiab navigatsioonialastest õpikutest. Navigatsioonikaartidel on tähistatud ka magneetiliste anomaaliate alad, mis võivad mõjutada kompassi. Paadis olevad metallesemed kallutavad samuti kompassinõela magnetmeridiaanist kõrvale nii, et ta näitab kompromissmeridiaani suunda.

KAS MAGNETKOMPASS VÕI ELEKTROONILINE?

Magnetkompassil on vabalt pöörlev kompassi nõel, mis joondub Maailma magnetväljaga ja tipneb magnetpoolusega. Väikesed magnetväljad pardal, mis on tekitatud mustast metallist (terasest rooliratas või metallist mootori plokk), magnetitest (valjuhääldi, mikrofon) või voolujuhtmetest võivad kompassi näitaja magnetpoolusest kõrvale kallutada.

Hälve (deviatsioon) tuleb korrigeerida kompassi ümberpaigutamisega magnetiliste häirijate suhtes (kui võimalik) või väikeste magnetitega reguleerides (justeerides) kompassi sees (kasutades protsessi, mida nimetatakse kompassi õõtsutamiseks). Liiga suurte deviatsioonide kompenseerimiseks, tavaliselt kui näidu kõrvalekalle on üle 20 kraadi, tuleb luua deviatsiooni tabel.

Elektroonilise õhupiluga kompassid mõõdavad magnetvälja relatiivset tugevust läbides kaks traatspiraali. Kasutades keerukamat elektroonikat teevad need andurid kindlaks Maa magnetvälja suuna. Nad on siiski mõjutatud kohalikest magnetväljadest nagu metallosadest ja kõlari magnetist, kuid nad suudavad kompenseerida elektrooniliselt, nende väljade tugevus ja asupaik ei muutu.

Üheks elektrooniliste kompasside eeliseks on, et nende andurid võib monteerida distantsilt paljudel juhtudel. See võimaldab paigutada anduri sinna, kus ta on kõige vähem mõjutatud liikuvate magnetväljade poolt ja paadi liikumise poolt. Loomulikult teeb see paigaldamise keerukamaks.

MILLINE ON KOMPASSI PAIGALDAMISVIIS?

Suurus ja paigaldamismoodus on kõige tähtsamad kriteeriumid kompassi valikul. Eelistame viit erinevat paigaldamise moodust.

Aluse tasandile paigaldataval kompassil on pool kompassi tasapinnast ülalpool ja pool allpool. Konsoolile monteeritud kompassid on väga mitmekülgsed. Konsooli saab kompassi paigaldada tasapinnale sobiva kaldega. Neid on ka lihtne säilitamiseks või ettevaatuse mõttes maha monteerida.

Vaheseina külge paigaldatud kompassid on väga levinud väiksematel lõbusõidu purjepaatidel (ilma kompassi jalata) ja ilma armatuurlauata väikestel mootorpaatidel kokkusobitatult teiste instrumentidega. Purjepaadi kajuti tagasein on kokpitist hästi nähtav, kuid ei ole alati vertikaalne. Mõningaid kompasse saab paigaldada kuni 45 kraadise nurga all, osa vajavad paigaldamiseks puidust tasandamise alustükki, mis võimaldaks kompassi õigesse tööasendisse seada. Pealispinnale paigaldatud kompassid monteeritakse tavaliselt ka erinevatele aluslaudadele, et nad õigesti näitaksid ning on tavaliselt lahtimonteeritavad kahele nupule vajutamisega. Paigaldamine on lihtne. Pole vaja suuri auke puurida.

Kompassikoja sisse paigaldatud kompassid monteeritakse tavaliselt rooli pjedestaali peale nagu neid võib roolirattaga jahtidel näha. Mootorpaadi omanikud eelistavad neid kui paigaldamiseks on vähe ruumi.

Riviera Comet 1 aluse tasandile paigaldatav kompass

Danforth Scout aluskinnitusega kompass, mida on võimalik monteerida vertikaalsele kui ka horistontaalsele tasapinnale

KUI SUUR PEAKS KOMPASS OLEMA?

Eelistada tasuks võimalikult suurt kompassi. Suuremad kompassid on paremini nähtavad. Neid näeb kaugelt paremini ja väiksema valgustuse korral on nende numbrid, märgid ja kursijooned suuremad. Suuremasse kompassianumasse mahub rohkem mineraalõli vedelikku, mis summutab effektiivsemalt kompassi kaardi liikumist.

MIs ON KOMPASSI SEES?

Kompassi kuppel võimaldab kompassi numbrikettal pöörelda sujuvalt läbi kalde, õõtsumiste ja kursist kõrvale kalduvate liikumiste. Vastupidav, optiliselt läbipaistev kuppel suurendab numbrikaarti. Ta on valmistatud kaitsma kompassi päikese moonutuste eest ja püsib muutumatuna ka ekstreemsete temperatuurimuutuste puhul.

Kardaanliigendi süsteem: Sisemine kardaanisüsteem kindlustab kompassi töökindluse. Kardaan koos kaardi ja teljega poolitab kompassi kausi. Kardaanliigendid on kergest alumiiniumist ja need on kinnitatud vedruga ning messing tihvtide abil.

Kompassi kausid ja kaitseümbrised tagavad maksimaalse kaitse ja kaitsevad ka kompassi sisekomponente. Need on valmistatud valgevasest või ülitugevast klaasplastdetailidega polümeeridest.

Korrektor magnetid: Kompassidel, mis on ette nähtud kasutamiseks deviatsiooni probleemidega tingimustes, on sisseehitatud kompensaatorid. Need kompensaatorid on mitteinteraktiivsed magnetid, mis on tasakaalustatud ja paigutatud optimaalsete vahedega täpseks korrigeerimiseks. Tasakaalustamise instruktsioonid on tavaliselt kompassile lisatud.

Vedeliku diafragma: Diafragmad võimaldavad kompassi vedelikul laieneda või sobituda temperatuuri või rõhu muutustega ilma mulle tekitamata.

KOMPASSI PAIGALDAMINE

Õige kompassi väljavalimine on ainult pool tööd. Peale seda on vajalik instrument paigaldada selliselt, et ta oleks tulemuslik ja täpne. Mõned põhilised paigaldamise vihjed:

* Vali roolimehe jaoks kõige paremini nähtav ja mugavam koht.
* Kompass peab joonduma paadi vööri ja ahtri pikitelje järgi.
* Suuna elektrijuhtmed kompassist eemale. Ära paiguta kompassi magnetit sisaldavate instrumentide või mootori ligidale.
* Põimi öötulede juhtmed kokku kustutamaks nende magnetvälja.
* Kontrolli deviatsiooni kindlaksmääramiseks magnetiliste objektide mõju.

Kvaliteetsed kompassid peavad vastu sama kaua kui su paat, kui sa kaitsed neid füüsiliste kahjustuste eest ja täidad hooldusnõudeid. Kompassid ei talu päikesevalgust sest UV kiirgus põhjustab näiteks isolatsiooni kahjustusi, vananemist (närbumine) ja värvikahjustusi kompassi korpusel. Samuti ei ole hea ülemäärane kuumus, mis võib põhjustada juuspeeneid pinnapragusid kuplis. Soovitame sul kaitsta oma kompassi näiteks plastikust kattega. Kui paigutad paadi talvekorterisse võta kompassid maha ja ladusta neid siseruumides.

KOMPASSI VEDELIK

Enamikus sfäärilistes kuppelkompassides, mis on valmistatud peale 1960. aastat, kasutatakse värvitut lakibensiini.
Kui su kompass on vanem, sisaldab see segu isopropüül alkoholi ja vett. Kuid pole vahet, mis vedelik seal sees on, mullid on signaal probleemide tekkimisest.

Sulge teema