Binokkel on meremehe, loodusesõbra ning matkaselli oluline kaaslane. Kuna nende valik on aastatega märkimisväärselt suureks läinud siis anname alljärgnevaga mõned soovitused, kuidas endale sobiv binokkel valida. Valikukriteeriume on palju kuid tänu laiale valikule on igal kasutajal võimalik sobiv kiikar kindlasti leida.
Kõikidele binoklitele on märgitud suurendusvõimet ja esimese läätse läbimõõtu tähistavad numbrid. Näiteks 8x42 binokkel suurendab kaheksa korda (toob objekti kaheksa korda lähemale) ning läätse diameeter on 42mm. Esimese hooga võib tunduda, et mida suurem suurendus, seda parem binokkel.Tegelikkuses see niimoodi ei ole. Suurem suurendusvõime annab küll võimaluse vaadeldav objekt hästi lähedale tuua kuid kehvades valgustingimustes läheb kindlasti vaja statiivi tuge – vastasel juhul näete ainult hägust pilti. Miks? Oluline mõiste kõikide optiliste seadmete puhul on valgusjõud. Mida suurem on binokli valgusjõud, seda kehvemas valguses saab binoklit kasutada. Valgusjõud on iga binokli puhul lihtsalt arvutatav, piisab läätse diameetri suuruse jagamisest suurendusarvuga. Näiteks 16x50 binokli valgusjõu arvnäitaja on 3,125, 10x50 binoklil 5 ning 7x50 binoklil 7,142. Mida suurem on binokli valgusjõd, seda hämaramas saab binokliga vaadataja pilti selgelt näha. Näiteks 16x50 binokliga ei ole hämaras midagi peale hakata. Samas 7x50 binoklit saab kasutada väga kehvas valguses vaatlemiseks. Looduses matkajale ning linnuhuvilisest vaatlejale on parim soovitus omada näiteks 8x42 „kiikarit“. Sellest näeb teravat pilti ka hämara ilmaga ning ei ole kartust, et lendav lind kipub binokli vaatealast (mida suurem "zoom," seda kitsam on binokli vaaetnurk) pidevalt välja libisema. Universaalseks kasutamiseks on igati sobilikud "zoomiga" binoklid, kuid asjatundjatele "zoomiga" binoklit ei soovitata. Nimelt on optilise kvaliteedi põhimõte binoklitel sama, mis objektiivide puhul – fikseeritud fookusega optikad on märksa kvaliteetsemad kui zoomobjektiivid.
Veekindlaid binokleid leidub kõikide tootjate valikus. Mõistagi on veekindel binokkel kallim kui nn. vetthülgav (enamasti võib binokleid niimoodi nimetada) binokkel. Pidevalt „töövahendina“ rakendust saav binokkel võiks meie oludes kindlasti veekindel olla. Binoklit valides on mõistlik vaadata, et lisaks korpuse vihmakindlusele on olemas kõikide läätsede katted, vastasel juhul tuleb iga kord enne vaatluse algust läätsesid puhastada.
Roof prismad ehk üksteisega kattuvate prismade süsteem. Sellise prismasüsteemiga binoklid on muutumas üha populaarsemaks, seda tänu nende väiksemale kaalule ja kompaktsetele mõõtudele.
Roof prismaga varustatud binoklites asetsevad prismad tihedalt üksteise järel (või kokku liimitult), võimaldades objektiivi läätsedel paikneda ühel joonel okulaariga. Tulemuseks on sale, sirgete joontega binokkel, kus nii läätsed ning suurenduse tagavad prismad paiknevad üksteise suhtes ühel joonel (vt. joonis).
Porro prismade süsteem.
Porro e. prismabinokkel on tavaliselt natuke kohmakam kui Roof binokkel. Porro prismadega varustatud binoklis paiknevad objektiiv ning okulaar üksteise suhtes nihutatult. Porro prismaga varustatud binoklid tagavad parema sügavustaju ning on reeglina laiema vaateväljaga (vt. joonis).
Meremeeste lemmikud on läbi aastate olnud suure valgusjõuga binoklid. Need on 7x50, 8x50, 8x56, 9x63 ning mõnel juhul ka 10x50. Viimasel on küll võimsam suurendus, kuid hämaras jääb see binokkel hätta. Seetõttu on soovitatav valida pigem väiksem zoomivõimendus, mis tagab kvaliteetse vaatlusmomendi päris pimedani välja.
Kompass: Paljud merebinoklid omavad sisseehitatud kompassi, sellega on võimalik koheselt määrata suund vaadeldavale objektile.
Veekindel korpus: Eelistatult peaks merebinokkel olema veekindel, et vältida vettekukkumisel saadud kahjustusi. Reeglina on need ka täidetud kuiva lämmastikuga, et vältida kondensaadi tekkimist läätsedele.
Kaugusemõõtja: Paljud merebinoklid on varustatud ka kaugusemõõtjaga, tänu sellele saad operatiivselt määrata ligikaudse kauguse vaadeldava objektini. Samuti on selle abil võimalik määratleda objekti kõrgust.
Pildistabilisaator: Merel on oluline ka pildistabilisaator, see kompenseerib kõrgel suurendusel mõjule pääsevat värinat ja hoiab vaatevälja väga stabiilselt paigal. Mõned mudelid toetavad panoraamimist, mis tähendab, et värinat kompenseeritakse ka binokli ühtlasel liigutamisel, näiteks lendava linnu jälgimisel. Lisaks käte värisemise kompenseerimisele suudab pildistabilisaator tuvastada ja kompenseerida paljusid muud tüüpi liigutusi, näiteks liikuvas autos või paadis vaatlemisest tulenevaid liigutusi. See suudab korrigeerida isegi hingamisest tulenevat aeglast liikumist.
