ALLVEEDROON, GLADIUS MINI, WATERPROOF PRO

MIS ON MAGNETKOMPASS?

Kompass on suuna määramise vahendiks visuaalsete orientiiride ja meremärkide puudumisel ning tõhusaks abiks udu või pimeduse korral. Tuleb meeles pidada, et kompassinõel ei näita tõelise meridiaani suunda. Magnet‑ kompassi näidule avaldab mõju Maa magnetismist põhjustatud magnetkalle e magnetdeklinatsioon (variatsioon) ja laeva raudosadest põhjustatud magnethälve e. deviatsioon. Magnetkalde väärtuse ja selle aastase muutuse saame kaardilt. Magnethälbe määramiseks tuleb koostada hälbetabel. Juhiseid tabeli koostamiseks leiab navigatsioonialastest õpikutest. Navigatsioonikaartidel on tähistatud ka magneetiliste anomaaliate alad, mis võivad mõjutada kompassi. Paadis olevad metallesemed kallutavad samuti kompassinõela magnetmeridiaanist kõrvale nii, et ta näitab kompromissmeridiaani suunda.

KAS MAGNETKOMPASS VÕI ELEKTROONILINE?

Magnetkompassil on vabalt pöörlev kompassi nõel, mis joondub Maailma magnetväljaga ja tipneb magnetpoolusega. Väikesed magnetväljad pardal, mis on tekitatud mustast metallist (terasest rooliratas või metallist mootori plokk), magnetitest (valjuhääldi, mikrofon) või voolujuhtmetest võivad kompassi näitaja magnetpoolusest kõrvale kallutada.

Hälve (deviatsioon) tuleb korrigeerida kompassi ümberpaigutamisega magnetiliste häirijate suhtes (kui võimalik) või väikeste magnetitega reguleerides (justeerides) kompassi sees (kasutades protsessi, mida nimetatakse kompassi õõtsutamiseks). Liiga suurte deviatsioonide kompenseerimiseks, tavaliselt kui näidu kõrvalekalle on üle 20 kraadi, tuleb luua deviatsiooni tabel.

Elektroonilise õhupiluga kompassid mõõdavad magnetvälja relatiivset tugevust läbides kaks traatspiraali. Kasutades keerukamat elektroonikat teevad need andurid kindlaks Maa magnetvälja suuna. Nad on siiski mõjutatud kohalikest magnetväljadest nagu metallosadest ja kõlari magnetist, kuid nad suudavad kompenseerida elektrooniliselt, nende väljade tugevus ja asupaik ei muutu.

Üheks elektrooniliste kompasside eeliseks on, et nende andurid võib monteerida distantsilt paljudel juhtudel. See võimaldab paigutada anduri sinna, kus ta on kõige vähem mõjutatud liikuvate magnetväljade poolt ja paadi liikumise poolt. Loomulikult teeb see paigaldamise keerukamaks.

MILLINE ON KOMPASSI PAIGALDAMISVIIS?

Suurus ja paigaldamismoodus on kõige tähtsamad kriteeriumid kompassi valikul. Eelistame viit erinevat paigaldamise moodust.

Aluse tasandile paigaldataval kompassil on pool kompassi tasapinnast ülalpool ja pool allpool. Konsoolile monteeritud kompassid on väga mitmekülgsed. Konsooli saab kompassi paigaldada tasapinnale sobiva kaldega. Neid on ka lihtne säilitamiseks või ettevaatuse mõttes maha monteerida.

Vaheseina külge paigaldatud kompassid on väga levinud väiksematel lõbusõidu purjepaatidel (ilma kompassi jalata) ja ilma armatuurlauata väikestel mootorpaatidel kokkusobitatult teiste instrumentidega. Purjepaadi kajuti tagasein on kokpitist hästi nähtav, kuid ei ole alati vertikaalne. Mõningaid kompasse saab paigaldada kuni 45 kraadise nurga all, osa vajavad paigaldamiseks puidust tasandamise alustükki, mis võimaldaks kompassi õigesse tööasendisse seada. Pealispinnale paigaldatud kompassid monteeritakse tavaliselt ka erinevatele aluslaudadele, et nad õigesti näitaksid ning on tavaliselt lahtimonteeritavad kahele nupule vajutamisega. Paigaldamine on lihtne. Pole vaja suuri auke puurida.

Kompassikoja sisse paigaldatud kompassid monteeritakse tavaliselt rooli pjedestaali peale nagu neid võib roolirattaga jahtidel näha. Mootorpaadi omanikud eelistavad neid kui paigaldamiseks on vähe ruumi.

Riviera Comet 1 aluse tasandile paigaldatav kompass

Riviera Pegasus vaheseina sisse integreeritav kompass

Danforth Scout aluskinnitusega kompass, mida on võimalik monteerida vertikaalsele kui ka horistontaalsele tasapinnale

KUI SUUR PEAKS KOMPASS OLEMA?

Eelistada tasuks võimalikult suurt kompassi. Suuremad kompassid on paremini nähtavad. Neid näeb kaugelt paremini ja väiksema valgustuse korral on nende numbrid, märgid ja kursijooned suuremad. Suuremasse kompassianumasse mahub rohkem mineraalõli vedelikku, mis summutab effektiivsemalt kompassi kaardi liikumist.

MIs ON KOMPASSI SEES?

Kompassi kuppel võimaldab kompassi numbrikettal pöörelda sujuvalt läbi kalde, õõtsumiste ja kursist kõrvale kalduvate liikumiste. Vastupidav, optiliselt läbipaistev kuppel suurendab numbrikaarti. Ta on valmistatud kaitsma kompassi päikese moonutuste eest ja püsib muutumatuna ka ekstreemsete temperatuurimuutuste puhul.

Kardaanliigendi süsteem: Sisemine kardaanisüsteem kindlustab kompassi töökindluse. Kardaan koos kaardi ja teljega poolitab kompassi kausi. Kardaanliigendid on kergest alumiiniumist ja need on kinnitatud vedruga ning messing tihvtide abil. 

Kompassi kausid ja kaitseümbrised tagavad maksimaalse kaitse ja kaitsevad ka kompassi sisekomponente. Need on valmistatud valgevasest või ülitugevast klaasplastdetailidega polümeeridest.

Korrektor magnetid: Kompassidel, mis on ette nähtud kasutamiseks deviatsiooni probleemidega tingimustes, on sisseehitatud kompensaatorid. Need kompensaatorid on mitteinteraktiivsed magnetid, mis on tasakaalustatud ja paigutatud optimaalsete vahedega täpseks korrigeerimiseks. Tasakaalustamise instruktsioonid on tavaliselt kompassile lisatud.

Vedeliku diafragma: Diafragmad võimaldavad kompassi vedelikul laieneda või sobituda temperatuuri või rõhu muutustega ilma mulle tekitamata.

KOMPASSI PAIGALDAMINE

Õige kompassi väljavalimine on ainult pool tööd. Peale seda on vajalik instrument paigaldada selliselt, et ta oleks tulemuslik ja täpne. Mõned põhilised paigaldamise vihjed:

*   Vali roolimehe jaoks kõige paremini nähtav ja mugavam koht.
*   Kompass peab joonduma paadi vööri ja ahtri pikitelje järgi.
*   Suuna elektrijuhtmed kompassist eemale. Ära paiguta kompassi magnetit sisaldavate instrumentide või mootori ligidale.
*   Põimi öötulede juhtmed kokku kustutamaks nende magnetvälja.
*   Kontrolli deviatsiooni kindlaksmääramiseks magnetiliste objektide mõju. 

Kvaliteetsed kompassid peavad vastu sama kaua kui su paat, kui sa kaitsed neid füüsiliste kahjustuste eest ja täidad hooldusnõudeid. Kompassid ei talu päikesevalgust sest UV kiirgus põhjustab näiteks isolatsiooni kahjustusi, vananemist (närbumine) ja värvikahjustusi kompassi korpusel. Samuti ei ole hea ülemäärane kuumus, mis võib põhjustada juuspeeneid pinnapragusid kuplis. Soovitame sul kaitsta oma kompassi näiteks plastikust kattega. Kui paigutad paadi talvekorterisse võta kompassid maha ja ladusta neid siseruumides.

KOMPASSI VEDELIK

Enamikus sfäärilistes kuppelkompassides, mis on valmistatud peale 1960. aastat, kasutatakse värvitut lakibensiini.
Kui su kompass on vanem, sisaldab see segu isopropüül alkoholi ja vett. Kuid pole vahet, mis vedelik seal sees on, mullid on signaal probleemide tekkimisest.

Binokkel on meremehe, loodusesõbra ning matkaselli oluline kaaslane. Kuna nende valik on aastatega märkimisväärselt suureks läinud siis anname alljärgnevaga mõned soovitused, kuidas endale sobiv binokkel valida. Valikukriteeriume on palju kuid tänu laiale valikule on igal kasutajal võimalik sobiv kiikar kindlasti leida.

Suurendusvõime, läätse läbimõõt ja valgusjõud.

Kõikidele binoklitele on märgitud suurendusvõimet ja esimese läätse läbimõõtu tähistavad numbrid. Näiteks 8x42 binokkel suurendab kaheksa korda (toob objekti kaheksa korda lähemale) ning läätse diameeter on 42mm. Esimese hooga võib tunduda, et mida suurem suurendus, seda parem binokkel.Tegelikkuses see niimoodi ei ole. Suurem suurendusvõime annab küll võimaluse vaadeldav objekt hästi lähedale tuua kuid kehvades valgustingimustes läheb kindlasti vaja statiivi tuge – vastasel juhul näete ainult hägust pilti. Miks? Oluline mõiste kõikide optiliste seadmete puhul on valgusjõud. Mida suurem on binokli valgusjõud, seda kehvemas valguses saab binoklit kasutada. Valgusjõud on iga binokli puhul lihtsalt arvutatav, piisab läätse diameetri suuruse jagamisest suurendusarvuga. Näiteks 16x50 binokli valgusjõu arvnäitaja on 3,125, 10x50 binoklil 5 ning 7x50 binoklil 7,142. Mida suurem on binokli valgusjõd, seda hämaramas saab binokliga vaadataja pilti selgelt näha. Näiteks 16x50 binokliga ei ole hämaras midagi peale hakata. Samas 7x50 binoklit saab kasutada väga kehvas valguses vaatlemiseks. Looduses matkajale ning linnuhuvilisest vaatlejale on parim soovitus omada näiteks 8x42  „kiikarit“. Sellest näeb teravat pilti ka hämara ilmaga ning ei ole kartust, et lendav lind kipub binokli vaatealast (mida suurem "zoom," seda kitsam on binokli vaaetnurk) pidevalt välja libisema. Universaalseks kasutamiseks on igati sobilikud "zoomiga" binoklid, kuid asjatundjatele "zoomiga" binoklit ei soovitata. Nimelt on optilise kvaliteedi põhimõte binoklitel sama, mis objektiivide puhul – fikseeritud fookusega optikad on märksa kvaliteetsemad kui zoomobjektiivid. 

Ilmastikukindlus.

Veekindlaid binokleid leidub kõikide tootjate valikus. Mõistagi on veekindel binokkel kallim kui nn. vetthülgav (enamasti võib binokleid niimoodi nimetada) binokkel. Pidevalt „töövahendina“ rakendust saav binokkel võiks meie oludes kindlasti veekindel olla. Binoklit valides on mõistlik vaadata, et lisaks korpuse vihmakindlusele on olemas kõikide läätsede katted, vastasel juhul tuleb iga kord enne vaatluse algust läätsesid puhastada.

Roof või porro?

Roof prismad ehk üksteisega kattuvate prismade süsteem. Sellise prismasüsteemiga binoklid on muutumas üha populaarsemaks, seda tänu nende väiksemale kaalule ja kompaktsetele mõõtudele.
Roof prismaga varustatud binoklites asetsevad prismad tihedalt üksteise järel (või kokku liimitult), võimaldades objektiivi läätsedel paikneda ühel joonel okulaariga. Tulemuseks on sale, sirgete joontega binokkel, kus nii läätsed ning suurenduse tagavad prismad paiknevad üksteise suhtes ühel joonel (vt. joonis).

Porro prismade süsteem.
Porro e. prismabinokkel on tavaliselt natuke kohmakam kui Roof binokkel. Porro prismadega varustatud binoklis paiknevad objektiiv ning okulaar üksteise suhtes nihutatult. Porro prismaga varustatud binoklid tagavad parema sügavustaju ning on reeglina laiema vaateväljaga (vt. joonis).

Merebinoklid

Meremeeste lemmikud on läbi aastate olnud suure valgusjõuga binoklid. Need on  7x50, 8x50, 8x56, 9x63 ning mõnel juhul ka 10x50. Viimasel on küll võimsam suurendus, kuid hämaras jääb see binokkel hätta. Seetõttu on soovitatav valida pigem väiksem zoomivõimendus, mis tagab kvaliteetse vaatlusmomendi päris pimedani välja.

Merebinoklite omadused:

Kompass: Paljud merebinoklid omavad sisseehitatud kompassi, sellega on võimalik koheselt määrata suund vaadeldavale objektile.

Veekindel korpus: Eelistatult peaks merebinokkel olema veekindel, et vältida vettekukkumisel saadud kahjustusi. Reeglina on need ka täidetud kuiva lämmastikuga, et vältida kondensaadi tekkimist läätsedele.

Kaugusemõõtja: Paljud merebinoklid on varustatud ka kaugusemõõtjaga, tänu sellele saad operatiivselt määrata ligikaudse kauguse vaadeldava objektini. Samuti on selle abil võimalik määratleda objekti kõrgust.

Pildistabilisaator: Merel on oluline ka pildistabilisaator, see kompenseerib kõrgel suurendusel mõjule pääsevat värinat ja hoiab vaatevälja väga stabiilselt paigal. Mõned mudelid toetavad panoraamimist, mis tähendab, et värinat kompenseeritakse ka binokli ühtlasel liigutamisel, näiteks lendava linnu jälgimisel. Lisaks käte värisemise kompenseerimisele suudab pildistabilisaator tuvastada ja kompenseerida paljusid muud tüüpi liigutusi, näiteks liikuvas autos või paadis vaatlemisest tulenevaid liigutusi. See suudab korrigeerida isegi hingamisest tulenevat aeglast liikumist.

Vaata meie binoklite valikut siit